TIR-KONVENTSIOONI PÕHITEKST, 1975

(SEALHULGAS SELGITAVAD MÄRKUSED JA KOMMENTAARID)

TIR-MÄRKMIKE ALUSEL TOIMUVA RAHVUSVAHELISE KAUBAVEO KONVENTSIOON (TIR-KONVENTSIOON, 1975) LEPINGUOSALISED, SOOVIDES hõlbustada rahvusvahelist sõidukitega toimuvat kaubavedu, VÕTTES ARVESSE, et veotingimuste parandamine on oluline tegur omavahelise koostöö arendamiseks, DEKLAREERIDES oma poolehoidu rahvusvaheliste vedude haldusformaalsuste lihtsustamise ja ühtlustamise suhtes, eriti piiridel, ON KOKKU LEPPINUD järgmises.

I PEATÜKK ÜLDSÄTTED

a) MÕISTED

Artikkel 1

Käesoleva konventsiooni kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) TIR-vedu – kaupade vedu lähtetolliasutusest sihttolliasutusse käesoleva konventsiooniga ettenähtud protseduuri alusel, mida nimetatakse “TIR-protseduur”
b) impordi- või eksporditollimaksud ja impordi- või ekspordimaksud – tollimaksud ning kõik muud maksud ja tasud, mis tuleb tasuda kaupade impordil või ekspordil või seoses impordi või ekspordiga, välja arvatud tasud summas, mis vastab osutatud teenuste ligilähedasele maksumusele;
c) maanteesõiduk – mitte üksnes maantee-mootorsõiduk, vaid ka mis tahes sellega ühendatav haagis või poolhaagis;
d) autorong – ühendatud sõidukid, mis liiguvad maanteel ühe sõidukina;
e) konteiner – veoseade (tõstuk-furgoon, vahetatav tsistern või muu sarnane seade), mis on:
i) täielikult või osaliselt kinnine, moodustades kauba hoidmiseks vajaliku ruumi,
ii) püsiva konstruktsiooniga ja seepärast piisavalt tugev korduvkasutuseks,
iii) spetsiaalselt ehitatud kaubaveo hõlbustamiseks ühe või mitme veoliigiga ilma vahepealse ümberlaadimiseta,
iv) ehitatud hõlpsalt käsitlemiseks, eelkõige ühelt veoliigilt teisele ümberlaadimisel,
v) ehitatud nii, et seda on lihtne täita ja tühjendada,
vi) siseruumalaga üks kuupmeeter või rohkem. Demonteeritavaid üksusi käsitletakse konteineritena;
f) lähtetolliasutus – lepinguosalise mis tahes tolliasutus, kus algab veose või selle osa rahvusvaheline vedu TIR-protseduuri alusel;
g) sihttolliasutus – lepinguosalise mis tahes tolliasutus, kus lõpeb veose või selle osa rahvusvaheline vedu TIR-protseduuri alusel;
h) vahetolliasutus – lepinguosalise mis tahes tolliasutus, mille kaudu TIR-veo käigus imporditakse või eksporditakse maanteesõiduk, autorong või konteiner;
j) isik – nii füüsiline kui ka juriidiline isik;
k) raske või suuremahuline kaup – mis tahes raske või suuremahuline ese, mida selle massi, suuruse või laadi tõttu ei veeta tavaliselt kinnises maanteesõidukis või konteineris;
l) garantiiühing – ühing, kellele lepinguosalise tolliasutus on andnud loa tegutseda TIR-protseduuri kasutavate isikute käendajana.

b) REGULEERIMISALA

Artikkel 2

Käesolevat konventsiooni kohaldatakse kauba veol maanteesõiduki, autorongi või konteineriga vahepealse ümberlaadimiseta üle ühe või enama riigipiiri lepinguosalise lähtetolliasutuse ja teise või sama lepinguosalise sihttolliasutuse vahel, tingimusel et osa TIR-veost toimub maanteel.

Artikkel 3

Käesoleva konventsiooni sätete kohaldamiseks:

a) peab vedu toimuma:
i) III peatüki punktis a sätestatud tingimuste alusel eelnevalt heakskiidetud maanteesõiduki, autorongi või konteineriga,
ii) III peatüki punktis c sätestatud tingimuste alusel muu maanteesõiduki, autorongi või konteineriga;
b) peab veo tagama vastavalt artikli 6 sätetele tunnustatud ühing ja see peab toimuma TIR-märkmiku alusel, mis vastab käesoleva konventsiooni lisas 1 esitatud näidisele.
c) PÕHIMÕTTED

Artikkel 4

TIR-protseduuri alusel veetavalt kaubalt ei tule tasuda või deponeerida impordi- või eksporditollimakse ja impordi- või ekspordimakse vahetolliasutuses.

Artikkel 5

1. Kaupa, mida veetakse TIR-protseduuri alusel tollitõkendiga varustatud maanteesõiduki, autorongi või konteineriga, üldiselt vahetolliasutuses ei kontrollita.

2. Kuritarvitamiste ärahoidmiseks võib toll siiski sellistes tolliasutustes erandjuhtudel ja eriti eeskirjade eiramise kahtluse korral kaupa kontrollida.

II PEATÜKK TIR-MÄRKMIKU VÄLJAANDMINE GARANTIIÜHINGU VASTUTUS

Artikkel 6

1. Iga lepinguosaline võib lubada ühingul väljastada TIR-märkmikke kas ise või vastava ühingu kaudu ning tegutseda käendajana, kui lisa 9 I osas sätestatud miinimumtingimused ja -nõuded on täidetud. Luba tunnistatakse kehtetuks, kui lisa 9 I osas sisalduvaid miinimumtingimusi ja -nõudeid enam ei täideta.
2. Riik ei tunnusta ühingut, kui tema antud tagatis ei kata kohustusi, mis on tekkinud selles riigis seoses kaubaveoga TIR-märkmiku alusel, mille on välja andnud kõnealuse ühinguga samasse rahvusvahelisse organisatsiooni kuuluv välisriigi ühing.
3. Ühing annab TIR-märkmiku välja ainult isikutele, kellel nende lepinguosaliste riikide, kus on asjaomaste isikute elu- või asukoht, pädevad asutused ei ole keelanud kasutada TIR-protseduuri.
4. TIR-protseduuri kasutamise luba antakse ainult nendele isikutele, kes täidavad käesoleva konventsiooni lisa 9 II osas sätestatud miinimumtingimusi ja -nõudeid. Ilma et see piiraks artikli 38 kohaldamist, tunnistatakse see luba kehtetuks, kui nende nõuete täitmine ei ole enam tagatud.
5. TIR-protseduuri kasutamise luba antakse käesoleva konventsiooni lisa 9 II osas sätestatud korras.

Artikkel 7

Vastavate välisriikide ühingute või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt garantiiühingule saadetud TIR-märkmiku vormidelt ei tule tasuda impordi- ja eksporditollimakse ning impordi- ja ekspordimakse ning nende suhtes ei kehti ka impordi- ja ekspordikeelud ja -piirangud.

Artikkel 8

1. Garantiiühing kohustub tasuma impordi- või eksporditollimaksud ja impordi- või ekspordimaksud viivisega, mis tuleb maksta selle riigi tollialaste õigusaktide alusel, kus eeskirjade eiramine seoses TIR-veoga avastati. Ühing vastutab solidaarselt nende isikutega, kes peavad eespool nimetatud summad tasuma.
2. Kui lepinguosalise õigusaktides ei nähta ette impordi- või eksporditollimaksude ning impordi- ja ekspordimaksude tasumist vastavalt lõikele 1, kohustub garantiiühing tasuma samadel tingimustel summa, mis on võrdne impordi- või eksporditollimaksude ning impordi- ja ekspordimaksude ning viivisega.
3. Iga lepinguosaline määrab kindlaks maksimaalse summa ühe TIR-märkmiku kohta, mille tasumist võib garantiiühingult nõuda lõigete 1 ja 2 alusel.
4. Garantiiühingu vastutus selle riigi tolli ees, kus lähtetolliasutus asub, tekib hetkel, mil tolliasutus TIR-märkmiku aktsepteerib. Järgmistes riikides, mille kaudu kaupa TIR-protseduuri alusel veetakse, tekib vastutus hetkel, mil kaup imporditakse, või kui TIR-vedu on artikli 26 lõigete 1 ja 2 alusel peatatud, siis hetkel, mil TIR-märkmiku aktsepteerib tolliasutus, kus TIR-vedu taasalustatakse.
5. Garantiiühingu vastutus hõlmab nii TIR-märkmikus loetletud kaupa kui ka muud kaupa, mida loetletud ei ole, kuid mis võib olla maanteesõiduki tollitõkendiga varustatud osas või tollitõkendiga varustatud konteineris. Muud kaupa vastutus ei hõlma.
6. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud tolli- ja muude maksude määramise eesmärgil loetakse TIR-märkmikusse kantud kauba andmed vastupidiste tõendite puudumisel õigeks.
7. Kui käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud summad tuleb tasuda, nõuavad pädevad asutused niivõrd, kui see on võimalik, tasumist selleks vahetult kohustatud isikult või isikutelt enne nõude esitamist garantiiühingule.

Artikkel 9

1. Garantiiühing määrab kindlaks TIR-märkmiku kehtivusaja, täpsustades kehtivuse lõppkuupäeva, mille möödumisel ei saa märkmikku lähtetolliasutuses aktsepteerimiseks esitada.
2. Kui lähtetolliasutus on märkmiku aktsepteerinud käesoleva artikli lõikes 1 ettenähtud kehtivuse lõppkuupäeval või enne seda, kehtib märkmik kuni TIR-veo lõpetamiseni sihttolliasutuses.

Artikkel 10

1. TIR-märkmiku võib lõpetada tingimusteta või tingimustega; kui lõpetamisel on ette nähtud tingimused, peavad need tulenema TIR-veoga seotud asjaoludest. Need asjaolud märgitakse selgelt ära ka TIR-märkmikus.
2. Kui riigi toll on TIR-märkmiku lõpetanud tingimusteta, ei saa nad enam garantiiühingult nõuda artikli 8 lõigetes 1 ja 2 nimetatud summade tasumist, välja arvatud juhul, kui lõpetamiskinnitus saadi ebaseaduslikult või pettusega.

Artikkel 11

1. Kui TIR-märkmikku ei ole lõpetatud või on lõpetatud tingimustega, ei ole pädeval asutusel õigust nõuda garantiiühingult artikli 8 lõigetes 1 ja 2 nimetatud summade tasumist, kui ühe aasta jooksul pärast TIR-märkmiku aktsepteerimist selle asutuse poolt ei ole ta teatanud garantiiühingule kirjalikult lõpetamisest keeldumisest või lõpetamisest tingimustega. Sama kehtib ka siis, kui lõpetamistunnistus saadi ebaseaduslikult või pettusega, kuid sel juhul on tähtaeg kaks aastat.
2. Artikli 8 lõigetes 1 ja 2 osutatud summa tasumise nõue esitatakse garantiiühingule kõige varem kolm kuud ja hiljemalt kaks aastat pärast kuupäeva, mil ühingule teatati, et märkmikku ei ole lõpetatud või on lõpetatud tingimustega või et lõpetamiskinnitus saadi ebaseaduslikult või pettusega. Neil juhtudel, mil eespool nimetatud kahe aasta jooksul on algatatud kohtumenetlus, esitatakse tasumise nõue ühe aasta jooksul pärast kohtuotsuse jõustumise kuupäeva.
3. Garantiiühing peab nõutud summad tasuma kolme kuu jooksul tasumise nõude esitamise kuupäevast. Tasutud summad tagastatakse ühingule, kui kahe aasta jooksul pärast tasumise nõude esitamist tõendatakse tollile, et kõnealuse veoga seoses ei ole eeskirju eiratud.

III PEATÜKK KAUBAVEDU TIR-MÄRKMIKU ALUSEL

a) Sõidukite ja konteinerite heakskiitmine

Artikkel 12

Käesoleva peatüki sätete a ja b kohaldamiseks peab iga maanteesõiduki konstruktsioon ja seadmed vastama käesoleva konventsiooni lisas 2 ettenähtud tingimustele ning olema heaks kiidetud lisas 3 sätestatud korras. TIR-tunnistus peab vastama lisas 4 esitatud näidisele.

Artikkel 13

1. Käesoleva peatüki sätete a ja b kohaldamiseks peab konteiner olema valmistatud vastavalt lisa 7 I osas ettenähtud tingimustele ning heaks kiidetud selle lisa II osas sätestatud korras.
2. Konteinerit, mis on tollitõkendiga kaubaveoks heaks kiidetud vastavalt 1956. aasta tollikonventsioonile konteinerite kohta ja 1972. aastal ÜRO egiidi all sõlmitud sellest konventsioonist tulenevatele kokkulepetele või mis tahes rahvusvahelistele õigusaktidele, millega asendatakse või muudetakse viimati mainitud konventsiooni, käsitletakse lõikele 1 vastavana ja neid võib kasutada TIR-protseduuri alusel toimuvaks veoks täiendava heakskiiduta.

Artikkel 14

1. Igal lepinguosalisel on õigus mitte tunnustada selle maanteesõiduki või konteineri heakskiidu kehtivust, mis ei vasta artiklites 12 ja 13 sätestatud tingimustele. Sellest hoolimata väldivad lepinguosalised veo takistamist, kui avastatud puudused on väheolulised ja ei too kaasa salakaubaveo ohtu.
2. Mis tahes maanteesõiduki või konteineri puhul, mis ei vasta enam heakskiidu saamiseks ettenähtud tingimustele, tuleb enne selle kasutamist tollitõkendiga kaubaveol taastada tema esialgne seisukord või esitada ta uuesti heakskiidu saamiseks.

b) TIR-märkmiku alusel toimuva veo kord

Artikkel 15

1. TIR-protseduuri alusel kaupa vedava maanteesõiduki, autorongi või konteineri ajutisel impordil ei nõuta spetsiaalseid tollidokumente. Maanteesõiduki, autorongi või konteineri puhul ei nõuta tagatist.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 ettenähtu ei takista lepinguosalisel nõuda tema siseriiklike õigusaktidega ettenähtud formaalsuste täitmist sihttolliasutuses, et tagada TIR-veo lõpetamisel maanteesõiduki, autorongi või konteineri reeksport.

Artikkel 16

TIR-veo puhul kinnitatakse üks käesoleva konventsiooni lisa 5 spetsifikaadile vastav ristkülikukujuline tahvel kirjaga “TIR” maanteesõiduki või autorongi ette ja teine selle taha. Need tahvlid peavad olema kinnitatud selgelt nähtavasse kohta. Need peavad olema eemaldatavad või selliselt ehitatud ja konstrueeritud, et neid saaks teistpidi pöörata, kinni katta, kokku panna või muul viisil näidata, et tegemist ei ole TIR-veoga.

Artikkel 17

1. Iga maanteesõiduki või konteineri suhtes koostatakse eraldi TIR-märkmik. Autorongi või konteinerite suhtes, mis laaditakse ühele maanteesõidukile või autorongile, võib siiski koostada ühe TIR-märkmiku. Sel juhul loetletakse TIR-märkmiku kaubamanifestis eraldi iga autorongis oleva sõiduki või konteineri sisu.
2. TIR-märkmik kehtib üksnes ühe veo jooksul. See peab sisaldama vähemalt nii mitut rebitavat lehte tollis aktsepteerimiseks ja lähetuseks, kui on vaja kõnealuseks veoks.

Artikkel 18

TIR-veoga võib olla seotud mitu lähte- ja sihttolliasutust, kuid lähte- ja sihttolliasutuste koguarv ei tohi olla suurem kui neli. TIR-märkmiku võib esitada sihttolliasutustele ainult siis, kui kõik lähtetolliasutused on TIR-märkmiku aktsepteerinud.

Artikkel 19

Kaup ja maanteesõiduk, autorong või konteiner esitatakse koos TIR-märkmikuga lähtetolliasutusele. Lähteriigi toll võtab vajalikud meetmed selleks, et kindlaks teha kaubamanifesti õigsus ja/või kinnitada tollitõkendid või kontrollida selleks volitatud isikute poolt nimetatud tolli vastutusel kinnitatud tollitõkendeid.

Artikkel 20

Toll võib määrata oma riigi territooriumil toimuvale veole tähtaja ja nõuda, et maanteesõiduk, autorong või konteiner järgiks ettenähtud teekonda.

Artikkel 21

Maanteesõiduk, autorong või konteiner esitatakse koos veose ja sellega seotud TIR-märkmikuga igas vahetolliasutuses ja sihttolliasutustes kontrollimiseks.

Artikkel 22

1. Üldjuhul ja välja arvatud siis, kui kaupa kontrollitakse vastavalt artikli 5 lõikele 2, aktsepteerib toll lepinguosalise vahetolliasutuses teiste lepinguosaliste tollitõkendeid tingimusel, et need on rikkumata. Nimetatud lepinguosalise toll võib siiski lisada oma tollitõkendid, kui see on vajalik kontrollinõuete täitmiseks.
2. Lepinguosalise poolt selliselt aktsepteeritud tollitõkenditel on lepinguosalise territooriumil sama õiguskaitse kui siseriiklikel tollitõkenditel.

Artikkel 23

Toll ei tohi nõuda:
maanteesõiduki, autorongi või konteineri eskortimist oma territooriumil vedaja kulul, maanteesõiduki, autorongi või konteineri ja nende veose kontrollimist teel, välja arvatud erijuhtudel.

Artikkel 24

Kui toll kontrollib maanteesõiduki, autorongi või konteineri veost veo jooksul või vahetolliasutuses, siis kantakse TIR-märkmiku selles riigis kasutatavatele lehtedele, vastavatele lõigenditele ja TIR-märkmikusse jäävatele lehtedele andmed uute kinnitatud tollitõkendite ja tehtud kontrolli kohta.

Artikkel 25

Kui teel rikutakse tollitõkendid muul kui artiklites 24 ja 35 osutatud viisil või kui kaup hävib või see kahjustub ilma tollitõkendeid rikkumata, järgitakse, ilma et see piiraks siseriiklike õigusaktide võimalikku kohaldamist, käesoleva, TIR-märkmiku kasutamist käsitleva konventsiooni lisas 1 ettenähtud korda, ja täidetakse TIR-märkmiku aktileht.

Artikkel 26

1. Kui osa veost TIR-märkmiku alusel toimub sellise riigi territooriumil, mis ei ole käesoleva konventsiooni lepinguosaline, siis TIR-vedu peatatakse. Sel juhul aktsepteerib selle lepinguosalise toll, kelle territooriumil vedu jätkub, TIR-märkmiku TIR-veo taastamiseks tingimusel, et tollitõkendid ja/või identifitseerimismärgid on rikkumata.
2. Sama kehtib ka siis, kui märkmiku valdaja ei kasuta TIR-märkmikku veo mingi osa jooksul lihtsamate transiidiprotseduuride olemasolu tõttu või kui tollitransiidireþiimi kasutamine ei ole vajalik. 3. Sellistel juhtudel loetakse neid tolliasutusi, kus TIR-vedu peatatakse või taasalustatakse, vastavalt väljumisvahetolliasutuseks ja saabumisvahetolliasutuseks.

Artikkel 27

Kui käesolevast konventsioonist, eriti artiklist 18, ei tulene teisiti, võib algselt ettenähtud sihttolliasutuse asendada teise sihttolliasutusega.

Artikkel 28

Veose saabumisel sihttolliasutusse lõpetatakse TIR-märkmik viivitamata, tingimusel et kaubale kohaldatakse siis muud tollikontrolli süsteemi või lubatakse see vabasse ringlusse.

c) Raske või suuremahulise kauba veoga seotud sätted

Artikkel 29

1. Käesoleva jao sätteid kohaldatakse üksnes käesoleva konventsiooni artikli 1 punktis k määratletud raske või suuremahulise kauba suhtes.
2. Käesoleva jao sätete kohaldamisel võib rasket või suuremahulist kaupa vedada lähtetolliasutuse otsuse alusel tollitõkendita sõiduki või konteineriga.
3. Käesoleva jao sätteid kohaldatakse üksnes siis, kui lähtetolliasutuse arvates on raske või suuremahuline kaup ja sellega koos veetavad lisaseadmed vastavalt esitatud kirjeldusele lihtsalt identifitseeritavad või saab neile kinnitada tollitõkendeid ja/või identifitseerimismärke, et vältida kauba asendamist või eemaldamist jälgi jätmata.

Artikkel 30

Kõiki käesoleva konventsiooni sätteid, välja arvatud käesoleva jao erisätted, kohaldatakse TIR-veo kohaselt toimuva raske või suuremahulise kauba veo suhtes.

Artikkel 31

Garantiiühingute vastutus hõlmab nii TIR-märkmikus loetletud kaupa kui ka muud kaupa, mis on koormaalusel või TIR-märkmikus loetletud kauba hulgas.

Artikkel 32

TIR-märkmiku kaanel ja kõikidel lehtedel peab olema inglise või prantsuse keeles paksus kirjas märge “raske või suuremahuline kaup”.

Artikkel 33

Lähtetolliasutus võib nõuda veetava kauba identifitseerimiseks vajalike pakkelehtede, fotode, jooniste jm lisamist TIR-märkmikule. Sel juhul peab ta nimetatud dokumendid kinnitama, üks koopia nimetatud dokumentidest kinnitatakse TIR-märkmiku kaane siseküljele ning kõik TIR-märkmiku kaubamanifestid peavad sisaldama viidet neile dokumentidele.

Artikkel 34

Lepinguosalise vahetolliasutus aktsepteerib lepinguosaliste pädevate asutuste poolt kinnitatud tollitõkendid ja/või identifitseerimismärgid. Toll võib siiski kinnitada täiendavad tollitõkendid ja/või identifitseerimismärgid; uute kinnitatud tollitõkendite andmed kantakse TIR-märkmiku selles riigis kasutatavatele lehtedele, vastavatele lõigenditele ja TIR-märkmikusse jäävatele lehtedele.

Artikkel 35

Kui vahetolliasutuses või veo käigus veost kontrolliv toll peab eemaldama tollitõkendid ja/või identifitseerimismärgid, siis kantakse uute kinnitatud tollitõkendite andmed TIR-märkmiku selles riigis kasutatavatele lehtedele, vastavatele lõigenditele ja TIR-märkmikusse jäävatele lehtedele.

IV PEATÜKK EESKIRJADE EIRAMINE

Artikkel 36

Käesoleva konventsiooni sätte rikkumise eest karistatakse rikkujat vastavalt selle riigi seadustele, kus rikkumine toimus.

Artikkel 37

Kui ei ole võimalik kindlaks teha, millise riigi territooriumil rikkumine toimus, loetakse see toimunuks selle lepinguosalise territooriumil, kus rikkumine avastati.

Artikkel 38

1. Igal lepinguosalisel on õigus ajutiselt või alaliselt keelata tegevus käesoleva konventsiooni alusel isikul, kes on oluliselt rikkunud rahvusvahelises kaubaveos kohaldatavaid tollialaseid õigusakte.
2. Sellest keelust teatatakse ühe nädala jooksul selle lepinguosalise tollile, kelle territooriumil on asjaomase isiku elu- või asukoht, ja samuti selle riigi garantiiühingu(te)le, kus rikkumine toimus, ning TIR-juhatusele.

Artikkel 39

Kui TIR-vedu on muus osas tunnistatud korrektseks, siis:
1) ei pööra lepinguosalised tähelepanu väikestele kõrvalekalletele ettenähtud tähtaja või teekonna järgimisel;
2) ei käsitleta TIR-märkmiku valdaja poolt konventsiooni rikkumisena samuti seda, kui TIR-märkmiku kaubamanifesti andmed erinevad maanteesõiduki, autorongi või konteineri tegelikust sisust, kui pädevale asutusele tõendatakse, et need erinevused ei tulene teadlikult tehtud vigadest või hooletusest kauba laadimise või kaubamanifesti koostamise ajal.

Artikkel 40

Lähte- ja sihtriigi tolliamet ei pea TIR-märkmiku valdajat vastutavaks erinevuste eest, mis võidakse avastada nendes riikides, kui erinevused on tegelikult seotud TIR-veole eelnenud või järgnenud tolliprotseduuridega, millega märkmiku valdaja ei olnud seotud.

Artikkel 41

Kui tollile tõendatakse, et TIR-märkmiku kaubamanifestil määratletud kaup on õnnetusjuhtumi või vääramatu jõu tõttu hävinud või pöördumatult kahjustunud või oma laadi tõttu vähenenud, ei nõuta tavaliselt tasutavate tolli- ja muude maksude maksmist.

Artikkel 42

Lepinguosalise asjakohaselt põhjendatud taotluse korral esitab TIR-veoga seotud lepinguosalise pädev asutus sellele lepinguosalisele kogu artiklite 39, 40 ja 41 kohaldamiseks vajaliku olemasoleva teabe.

Artikkel 42bis

Pädevad asutused võtavad tihedas koostöös ühingutega kõik vajalikud meetmed, et tagada TIR-märkmike nõuetekohane kasutamine. Selleks võivad nad võtta vajalikke siseriiklikke ja rahvusvahelisi kontrollmeetmeid. Sel eesmärgil pädevate asutuste poolt võetud siseriiklikud kontrollmeetmed teatatakse viivitamata TIR-juhatusele, kes kontrollib nende vastavust käesoleva konventsiooni sätetele. Rahvusvahelised kontrollmeetmed võtab vastu halduskomitee.

V PEATÜKK SELGITAVAD MÄRKUSED

Artikkel 43

Lisas 6 ja lisa 7 III osas esitatud selgitavates märkustes tõlgendatakse teatavaid käesoleva konventsiooni ja selle lisade sätteid. Samuti sisaldavad need teatavate soovituslike tavade kirjeldusi.

VI PEATÜKK MUUD SÄTTED

Artikkel 44

Iga lepinguosaline võimaldab asjaomastel garantiiühingutel kanda üle valuuta, mis:

a) on vajalik lepinguosaliste asutuste poolt käesoleva konventsiooni artikli 8 alusel nõutavate summade tasumiseks;
b) on ette nähtud vastava välisriigi ühingu või rahvusvahelise organisatsiooni poolt garantiiühingule saadetud TIR-märkmiku vormide eest tasumiseks.

Artikkel 45

Iga lepinguosaline avaldab tema poolt TIR-veoks kinnitatud lähte-, vahe- ja sihttolliasutuste loetelu. Külgnevate territooriumide lepinguosalised konsulteerivad üksteisega, et leppida kokku vastavate vahetolliasutuste ja lahtiolekuaegade suhtes.

Artikkel 46

1. Käesolevas konventsioonis käsitletud toimingutega seoses osutatakse tolliteenuseid tasuta, välja arvatud juhud, kui seda tehakse muul kui tavaliselt sellisteks toiminguteks määratud päeval või ajal või kohas.

2. Lepinguosalised teevad kõik võimaliku hõlbustamaks tolliasutustes kergelt rikneva kaubaga seotud toimingute tegemist.

Artikkel 47

1. Käesoleva konventsiooni sätetega ei välistata nende siseriiklike õigusaktidega kehtestatud keeldude või kontrolli kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku, hügieeni või rahva tervise seisukohalt või veterinaarsetel või fütopatoloogilistel põhjustel, ega ka selliste õigusaktide alusel tasutavate maksude sissenõudmist.

2. Käesoleva konventsiooni sätetega ei välistata muude vedu reguleerivate siseriiklike või rahvusvaheliste sätete kohaldamist.

Artikkel 48

Käesolev konventsioon ei takista tolli- või majandusliidu moodustanud lepinguosalistel kehtestada erisätteid nende territooriumil algavate, lõppevate või seda läbivate vedude suhtes, tingimusel et sellised sätted ei kitsenda käeoleva konventsiooniga ettenähtud soodustusi.

Artikkel 49

Käesolev konventsioon ei takista kohaldada ulatuslikumaid soodustusi, mille lepinguosalised on kehtestanud või soovivad kehtestada kas ühepoolselt või kahe- või mitmepoolsete kokkulepete alusel, tingimusel et sellised meetmed ei takista käesoleva konventsiooni sätete kohaldamist ja eriti TIR-vedu.

Artikkel 50

Lepinguosalised vahetavad üksteisega taotluse korral käesoleva konventsiooni rakendamiseks vajalikku teavet, eriti maanteesõidukite või konteinerite heakskiiduga ning nende konstruktsiooni tehniliste omadustega seotud teavet.

Artikkel 51

Käesoleva konventsiooni lisad on konventsiooni lahutamatu osa

VII PEATÜKK LÕPPSÄTTED

Artikkel 52

Allakirjutamine, ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine ja ühinemine

1. Kõik riigid, kes on ÜRO või mis tahes spetsialiseeritud allasutuse või Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri liikmed või Rahvusvahelise Kohtu statuudi pooled, ja teised ÜRO Peaassambleele kutsutud riigid võivad saada käesoleva konventsiooni lepinguosalisteks:
a) kirjutades alla ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita;
b) deponeerides ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendi pärast allakirjutamist ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsiooniga;
c) deponeerides ühinemisdokumendi.
2. Käesolev konventsioon on avatud allakirjutamiseks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riikidele 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 1976 ÜRO Genfi kontoris. Pärast seda on konventsioon avatud ühinemiseks.
3. Tolli- või majandusliidud võivad koos kõikide oma liikmesriikidega või millal tahes pärast seda, kui nende liikmesriigid on saanud käesoleva konventsiooni lepinguosalisteks, saada käesoleva konventsiooni lepinguosalisteks vastavalt käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätetele. Nendel liitudel ei ole siiski hääleõigust.
4. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendid deponeeritakse ÜRO peasekretäri juurde.

Artikkel 53

Jõustumine

1. Käesolev konventsioon jõustub kuue kuu möödumisel kuupäevast, mil viis artikli 52 lõikes 1 osutatud riiki on sellele ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita alla kirjutanud või oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerinud.
2. Pärast seda, kui viis artikli 52 lõikes 1 osutatud riiki on sellele ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita alla kirjutanud või oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendid deponeerinud, jõustub käesolev konventsioon muude lepinguosaliste suhtes kuue kuu möödumisel ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimisest.
3. Pärast käesoleva konventsiooni muudatuste jõustumist deponeeritud ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumenti käsitatakse kehtivana muudetud konventsiooni suhtes.
4. Selliseid dokumente, mis deponeeritakse pärast muudatuse vastuvõtmist, kuid enne selle jõustumist, käsitatakse kehtivana käesoleva konventsiooni suhtes muudatuse jõustumise kuupäevast alates.

Artikkel 54

Denonsseerimine

1. Iga lepinguosaline võib käesoleva konventsiooni denonsseerida, teatades sellest ÜRO peasekretärile.
2. Denonsseerimine jõustub 15 kuud pärast seda, kui peasekretär on sellekohase teate kätte saanud.
3. Lähtetolliasutuse poolt aktsepteeritud TIR-märkmiku kehtivust ei mõjuta see, et see aktsepteeriti enne denonsseerimise jõustumist, ja garantiiühingu tagatis kehtib vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele.

Artikkel 55

Konventsiooni kehtivuse lõppemine

Kui lepinguosalisi riike on pärast käesoleva konventsiooni jõustumist mis tahes 12 järjestikuse kuu jooksul vähem kui viis, kaotab käesolev konventsioon selle 12-kuulise ajavahemiku lõppedes kehtivuse.

Artikkel 56

1959. aasta TIR-konventsiooni kehtivuse lõppemine

1. Jõustumisel lõpetab ja asendab käesolev konventsioon 1959. aasta TIR-konventsiooni käesoleva konventsiooni osaliste vaheliste suhete osas.
2. Käesoleva konventsiooni osalised peavad aktsepteerima 1959. aasta TIR-konventsiooni alusel maanteesõidukitele ja konteineritele väljastatud TIR-tunnistusi nende kehtivusaja või pikendatud kehtivusaja jooksul tollitõkendiga kaubaveol, tingimusel et sellised sõidukid ja konteinerid vastavad jätkuvalt tingimustele, mille alusel need algselt heaks kiideti.

Artikkel 57

Vaidluste lahendamine

1. Mis tahes käeoleva konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused kahe või enama lepinguosalise vahel lahendatakse võimaluse korral nendevaheliste läbirääkimiste teel või muul viisil.
2. Mis tahes käeoleva konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused kahe või enama osalise vahel, mida ei saa lahendada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud viisil, suunatakse lahendamiseks vahekohtule, mis koosneb järgmistest liikmetest: iga vaidluse osapool määrab vahekohtuniku ja need vahekohtunikud määravad kolmanda vahekohtuniku, kes on esimeheks. Kui kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist ei ole üks osapooltest vahekohtunikku määranud või kui vahekohtunikud ei ole valinud esimeest, võib iga osapool paluda ÜRO peasekretäril määrata vahekohtunik või vahekohtu esimees.
3. Lõike 2 sätte alusel moodustatud vahekohtu otsus on kohustuslik kõikidele vaidluse pooltele.
4. Vahekohus kehtestab oma menetluskorra.
5. Vahekohus võtab otsuseid vastu häälteenamusega.
6. Mis tahes vaidluspool võib esitada vaidluspoolte vahel otsuse tõlgendamise ja täitmisega seoses tekkinud lahkarvamuse lahendamiseks kõnealuse otsuse teinud vahekohtule.

Artikkel 58

Reservatsioonid

1. Iga riik võib käesolevale konventsioonile alla kirjutades, seda ratifitseerides või sellega ühinedes teatada, et ei loe ennast seotuks käesoleva konventsiooni artikli 57 lõigetega 2–6. Teised lepingosalised ei ole seotud nende lõigetegalepinguosalise suhtes, kes on sellise reservatsiooni teinud.
2. Iga käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud reservatsiooni teinud lepinguosaline võib millal tahes sellise reservatsiooni tühistada, teatades sellest ÜRO peasekretärile.
3. Ükski reservatsioon peale käesoleva artikli lõikes 1 ettenähtu ei ole selle konventsiooni suhtes lubatud.

Artikkel 58bis

Halduskomitee

Moodustatakse kõikidest liikmesriikidest koosnev halduskomitee. Halduskomitee koosseis, ülesanded ja töökord on sätestatud lisas 8.

Artikkel 58ter

TIR-juhatus

Halduskomitee asutab abistava organina TIR-juhatuse, kes hakkab täitma konventsioonis ja komitee poolt talle usaldatud ülesandeid. TIR-juhatuse koosseis, ülesanded ja töökord on sätestatud lisas 8.

Artikkel 59

Käesoleva konventsiooni muutmise kord

1. Käesolevat konventsiooni, sealhulgas selle lisasid võib muuta lepinguosalise ettepanekul käesolevas artiklis kindlaksmääratud korras.
2. Kõik käesoleva konventsiooni muudatusettepanekud vaatab lisas 8 sätestatud korras läbi kõikidest lepinguosalistest moodustatud halduskomitee. ÜRO peasekretär teatab lepinguosalistele nende nõusoleku saamiseks kõikidest halduskomitee koosolekul läbivaadatud või ettevalmistatud ning kohalolnud ja hääletanud liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega vastuvõetud muudatusettepanekutest.
3. Kõik muudatusettepanekud, välja arvatud artiklis 60 määratletud ettepanekud, millest on teatatud vastavalt eelnevale lõikele, jõustuvad kõikide lepinguosaliste suhtes kolm kuud pärast muudatusettepanekust teatamisele järgnenud 12-kuulise tähtaja lõppu, kui selle aja jooksul ei ole ükski lepinguosaline riik edastanud ÜRO peasekretärile vastuväiteid muudatusettepanekule.
4. Kui muudatusettepanekule on edastatud vastuväide vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, siis ei loeta muudatusettepanekut vastuvõetuks ja sellel ei ole õiguslikku jõudu.

Artikkel 60

Lisade 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 muutmise erikord

1. Mis tahes vastavalt artikli 59 lõigetele 1 ja 2 läbivaadatud lisade 1–9 muudatusettepanek jõustub kuupäeval, mille määrab halduskomitee selle vastuvõtmise kuupäeval, kui kõnealuse halduskomitee poolt samal päeval määratud varasemaks kuupäevaks ei ole üks viiendik või viis lepinguosalist riiki, sõltuvalt sellest, kumb arv on väiksem, esitanud ÜRO peasekretärile muudatusettepaneku kohta oma vastuväidet. Halduskomitee määrab käesolevas lõikes osutatud kuupäevad kohalolnud ja hääletanud liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.
2. Lõikes 1 sätestatud korras vastuvõetud muudatus asendab ja tühistab jõustumisel kõikide lepinguosaliste jaoks kõik varasemad sätted, millele muudatus osutab.

Artikkel 61

Arupärimised, teadaanded ja vastuväited ÜRO peasekretär teavitab kõiki lepinguosalisi ja käesoleva konventsiooni artikli 52 lõikes 1 osutatud riike igast artiklites 59 ja 60 osutatud arupärimisest, teadaandest või vastuväitest ja muudatuse jõustumise kuupäevast.

Artikkel 62

Konventsiooni läbivaatamise konverents

1. Iga lepinguosaline riik võib ÜRO peasekretärile teatades taotleda käesoleva konventsiooni läbivaatamiseks vajaliku konverentsi kokkukutsumist.
2. Konventsiooni läbivaatamise konverentsi, millest võtavad osa kõik lepinguosalised ja artikli 52 lõikes 1 osutatud riigid, peab kutsuma kokku ÜRO peasekretär, kui kuue kuu jooksul pärast peasekretäri teadet on vähemalt üks neljandik lepinguosalistest riikidest teatanud talle oma nõusolekust.
3. ÜRO peasekretär peab kutsuma kokku konventsiooni läbivaatamise konverentsi, millest võtavad osa kõik lepinguosalised ja artikli 52 lõikes 1 osutatud riigid, ka halduskomitee sellekohase taotluse korral. Halduskomitee esitab taotluse, kui enamus kohalolevatest ja hääletavatest komitee liikmetest on sellega nõus.
4. Kui konverents kutsutakse kokku vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 või 3, teatab ÜRO peasekretär sellest kõikidele lepinguosalistele ja palub neil kolme kuu jooksul esitada ettepanekud, mille käsitlemist konverentsil nad soovivad. ÜRO peasekretär saadab kõigile lepinguosalistele konverentsi päevakorraprojekti koos selliste ettepanekute tekstidega vähemalt kolm kuud enne konverentsi toimumist.

Artikkel 63

Teatamine

Lisaks artiklites 61 ja 62 sätestatud teadetele ja teadaannetele teatab ÜRO peasekretär kõikidele artiklis 52 osutatud riikidele:
a) allakirjutamisest, ratifitseerimisest, vastuvõtmisest, kinnitamisest ja ühinemisest artikli 52 alusel;
b) käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäeva vastavalt artiklile 53;
c) denonsseerimisest artikli 54 alusel;
d) käesoleva konventsiooni kehtivuse lõppemisest artikli 55 alusel;
e) reservatsioonist artikli 58 alusel.

Artikkel 64

Teksti ehtsus

Pärast 31. detsembrit 1976 deponeeritakse käesoleva konventsiooni originaal ÜRO peasekretäri juurde, kes saadab tõestatud koopiad igale lepinguosalisele ja artikli 52 lõikes 1 osutatud riikidele, kes ei ole lepinguosalised. KÄESOLEVA TÕENDUSEKS on allakirjutanud selleks vastavalt volitatuina käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

SÕLMITUD tuhande üheksasaja seitsmekümne viienda aasta novembrikuu neljateistkümnendal päeval Genfis ühes eksemplaris inglise, prantsuse ja vene keeles, kusjuures kõik kolm teksti on võrdselt ehtsad.

© Eesti Õigustõlke Keskus